Vahepeal midagi harivat ka. Hispaanlaste meetod ehk cava siis on see, kus tekib mull järelkäärituse käigus pudelis. Muide ka šampust tehakse suht sarnasel meetodil. Itaallased järelkääritavad aga oma proseccot terasvaatides üldiselt ning mull tekib seal.

Reaalsuses ei tee ma midagi teistmoodi, kui tavalise õlle- või siidriteo puhul. Lisan igasse pudelisse veidi suhkrut (järgin sama kogust, mis õlle ja siidri puhulgi).

Kordamine on tarkuse ema. Ärge unustage palun hügieeni ja puhtust. Desinfitseerige pudelid. Kõige lihtsam ja efektiivsem viis on selleks pudeliloputaja Vinator Eco KLIKI SIIA. Kuna pudelid olid mul põmsti juba eelnevalt puhtad (osad pudelid uued ja osad pudelid olin juba varem veega pesnud), siis see on ideaalne vahend kiireks ja tõhusaks desinfitseerimiseks. Tegin esimese loputajatäie puhastuslahust KLIKI SIIA. Kuna seda kulub ikka ülivähe, saab selle liitrise pudeliga ikka tükk aega läbi.  Muudkui aga torkan pudeleid üksteise järel puhastaja otsa, vajutan ja mõnusalt purskab vahutav pesuvesi purskaevuna vastu pudelipõhja ja langeb siis alla ning pudelist välja. Selline mõnus rahustav vaade – mõni nimetaks seda tegevust ASMR-ks. Kui loputusvahendiga ring peal, siis vahetan desinfitseerimislahuse puhta kuuma vee vastu ja kordan sama protsessi (koos vaatenautimisega siis onja).  Mõistlik on muidugi kuni kümne pudeli tagant vett vahetada pudeliloputajas, teate puht puhtuse eesmärgil. Paha ei teeks ka natukeseks ajaks need pudelid ka nõrguma jätta.

Ja nüüd põhiasja juurde. Võtan kääritusnõul kaane maha, nuusutan, täitsa veinilõhn. Mõõdan igaks juhuks ka tihedust. See on täpselt õige, ehk siis käärimine oli lõppenud ja suhkur pärmi poolt nahka pistetud. Tundub, et ka selitajad on oma töö teinud. Vein täitsa selge ja puhas. Hakkame villima.

Suhkur pudelisse, sifoon otsapidi kääritusnõusse ja vein voolama. Stop! Peaks ikka proovima, kas kraam ka hea. Toon pokaali, lasen väikse sortsu pokaali. Kell on täpselt laupäeva hommikupoolik. Mina mekin veini. Kas ma olen alkohoolik? Nop, ma olen veinimeister