Juba mõnda aega on mu peas keerelnud mõte – tahaks teha vahuveini…teate…nagu proseccot või cavat. No ja nii omavahel öeldes, mul puudub igasugune veinitegemise kogemus – päriselt ka. Aga kust see kogemus ikka tuleb, kui ise midagi selleks ette ei võta.
Jaajaa, ma tean, et tegelikkuses on nende valmistamisel omad meetodid ja veinimaailm jaguneb peamiselt piirkondadeks jne. AGA mina otsustasin proovida lihtsamat varianti. Ma teen oma piirkonna prosecco. Minu jaoks on põhiline, et maitse oleks hea, mull oleks sees ja et jook oleks külm.
Käimapanek
Asusin siis suure põnevusega asja kallale. Avasin karbi, kust vaatasid mulle vastu igasugused pakikesed ja puuvilja segu. Esimese hooga oleks tüüpiline mina valanud kõik asjad ühte nõusse, seganud hulka kuuma vett ja kujutaks samal ajal ette, et vot siit nüüdbtuleb üks hea kraam. Aga STOP! Ma tean, et kui tootel on kaasas juhend, siis pole see seal niisama ruumitäiteks. Juhiste lugemine on oluline ja nii otsustasin ka mina ikka õigesti toimida. Etteruttavalt ääremärkusena peaks vist mainima, et ma otsustasin seda kõike tegema hakata õhtul kell 10, mis tagantjärele tähendab, et jäin veinitegemisega päeva mõistes liialt õhtusse. Okei – see selleks!
Kääritamine
Täna on 15.09.2021.a ja nüüd läheb käest ära. Nüüd ma eiran kõiki kaasasolevaid veinitegemise juhendeid – peatada veini kääritamine ning ajada välja viimanegi gaasimulli alge jne.
Hoopistükkis võtsin välja marjakoti ning lisasin selitusained. Nüüd siis lasen veel seista. Maybe kuni nädal, aga eks paistab, mis nali sellest välja tuleb. Lohutuseks ütlen, et ega vahuveini tegemine ongi põnev.
VILLIMINE
Järgmine suurpäev on käes! Te ikka mäletate jah, et see on mu esimene katsetus ise koduveini teha? Ja mitte lihtsalt veini, vaid ikka päris mulliga. Tahaks juba isegi maitsta, mis sellest välja tuli. Arvestades muidugi minu mulli tegemise meetodit, siis ma võin ju tegelikult öelda, et tegin siin CAVA´t.
Vahepeal midagi harivat ka. Hispaanlaste meetod ehk cava siis on see, kus tekib mull järelkäärituse käigus pudelis. Muide ka šampust tehakse suht sarnasel meetodil. Itaallased järelkääritavad aga oma proseccot terasvaatides üldiselt ning mull tekib seal.
Reaalsuses ei tee ma midagi teistmoodi, kui tavalise õlle- või siidriteo puhul. Lisan igasse pudelisse veidi suhkrut (järgin sama kogust, mis õlle ja siidri puhulgi).
Kordamine on tarkuse ema. Ärge unustage palun hügieeni ja puhtust. Desinfitseerige pudelid. Kõige lihtsam ja efektiivsem viis on selleks pudeliloputaja Vinator Eco KLIKI SIIA. Kuna pudelid olid mul põmsti juba eelnevalt puhtad (osad pudelid uued ja osad pudelid olin juba varem veega pesnud), siis see on ideaalne vahend kiireks ja tõhusaks desinfitseerimiseks. Tegin esimese loputajatäie puhastuslahust KLIKI SIIA. Kuna seda kulub ikka ülivähe, saab selle liitrise pudeliga ikka tükk aega läbi. Muudkui aga torkan pudeleid üksteise järel puhastaja otsa, vajutan ja mõnusalt purskab vahutav pesuvesi purskaevuna vastu pudelipõhja ja langeb siis alla ning pudelist välja. Selline mõnus rahustav vaade – mõni nimetaks seda tegevust ASMR-ks. Kui loputusvahendiga ring peal, siis vahetan desinfitseerimislahuse puhta kuuma vee vastu ja kordan sama protsessi (koos vaatenautimisega siis onja). Mõistlik on muidugi kuni kümne pudeli tagant vett vahetada pudeliloputajas, teate puht puhtuse eesmärgil. Paha ei teeks ka natukeseks ajaks need pudelid ka nõrguma jätta.
Ja nüüd põhiasja juurde. Võtan kääritusnõul kaane maha, nuusutan, täitsa veinilõhn. Mõõdan igaks juhuks ka tihedust. See on täpselt õige, ehk siis käärimine oli lõppenud ja suhkur pärmi poolt nahka pistetud. Tundub, et ka selitajad on oma töö teinud. Vein täitsa selge ja puhas. Hakkame villima.
Suhkur pudelisse, sifoon otsapidi kääritusnõusse ja vein voolama. Stop! Peaks ikka proovima, kas kraam ka hea. Toon pokaali, lasen väikse sortsu pokaali. Kell on täpselt laupäeva hommikupoolik. Mina mekin veini. Kas ma olen alkohoolik? Nop, ma olen veinimeister
Nuusutan. Lõhn on ikka sama hea, mis ennist. Maitsen. Maitse on ka nagu pärisveinil. Muidugi veinikriitikud ja sommeljeed minuga ilmselt samal arvamusel poleks, aga noo minu jaoks ikka täitsa luks see Blanc Luxus. Ühesõnaga, kõik tundub õige ja hea. Villin siis oma tulevase cava pudelitesse KLIKI SIIA! ning surun šampuse korgid KLIKI SIIA! peale, krutin korgitraadi sulgejaga KLIKI SIIA! traadi KLIKI SIIA! kinni ja panen pudelid pikali järelkäärima. Nädal, paar, siis peaks olema tiptop. Väike närvikõdi ikka jääb, kuna olen näinud pilte, kuidas sellised mulliga asjandused plahvatavad, kui rõhk liialt suur ja kuskilt miskit järele annab. Loodan, et seda olukorda ma kirjeldama ei pea hakkama ja kõik läheb plaani järgi.
Paar 0,5 L pudelitäit lasin lihtsalt pudelisse ja panin külma, et õhtul maitsta, kuidas see ka tavaveinina maitseb.
AEG ON ASJA KALLALE ASUDA!
Niih, nüüd on nädal möödas ja teeme esimese pudeli lahti. Aega veits tagasi kerides. Ma ju panin paar pudelit lihtsalt külma, et siis kalli kaasaga üks veiniõhtu teha. Mõeldud, tehtud. Muidu kõik nagu OK, aga minu jaoks liialt magus. Olin samas ju ise kõik selleks teinud. Nüüd tean, et järgmine kord teen täiesti kuiva, siis ikka kindla peale minek.
Aeg on avada mu esimene CAVA. Igaks juhuks teen seda kraanikausi juures. Keeran ettevaatlikult traadi lahti, proovin vältida pauku ja joogi purskumist. Teate, kui ma oleksin seda pudelit isegi eelnevalt raputanud, poleks isegi see tegevus suutnud tekitada soovitud reaktsiooni. Ehk siis jah, mida ei tule, on pauk. Kork juba pealt maha saadud. Midagi ka ei purska. Jep, mulli pole. Ebaõnn. Noh joome siis lihtsalt külma magusapoolset lauaveini, mis on ka iseenesest OK, aga kuna ootused olid suuremad, siis mulli peame ise juurde mõtlema.
Õnneks on mul sõprusringkonnas palju neid, kellele meeldibki selline magus külm valge vein. Sai siis ka neile osa ära jagatud. Kiitsid!
Möödus ca kuu. Mõtlesime, et paneme ühe veini külma, et siis õhtusöögilauas peenutsevalt juua. Hakkasin punni sikutama ja PAUH! Mull oli sisse tulnud! Järeldus. Ju siis tahtis rohkem seismist. No vaatab, kuidas järgmistega, aga see oli juba päris vahuvein. Jätkuvalt oli meie jaoks liialt magus, aga siiski minu esimene isetehtud CAVA!
Proosit!
Jäta oma kommentaar
Vabandust, kommenteerimiseks pead sisse logima.